Eesti uusim ajalugu 1850-1944
kõrvale jääda ei saanud. Rinde takerdumise tõttu õnnestus NSV Liidul siin mobiliseerida Eesti
kutsealused ja reservväelased (kokku u 33 000 meest), kes viidi Venemaale. Seal paigutati nad
kui ebausaldusväärsed koos teiste eesti sõjaväelastega tööpataljonidesse. Aastal 1942 algas neist
Punaarmee eesti rahvusväeosade moodustamine. Need mehed, kel õnnestus Eestis Nõukogude
mobilisatsiooni eest kõrvale hoida, võitlesid 1941. a suvel siin puhkenud küllaltki verises
Suvesõjas sissisalkadena (nn metsavennad) ja Saksa vägede koosseisus moodustatud väikeste
üksustena taganeva Punaarmee vastu.
Pärast Nõukogude vägede väljatõrjumist Eesti pinnalt saadeti eestlaste iseformeerunud üksused
Saksa väejuhatuse poolt laiali. Ent rindeolukorra halvenemise tõttu hakati peagi taas formeerima
eesti vabatahtlike üksusi Saksa ülemjuhatuse all. Hiljem võeti mehi Saksa väkke ka
kohustuslikus korras, seda nii teenistuskohustuste raames (politseinike ajutine suunamine