2001-2007. aastal järve väljavoolus mõõdetud vooluhulgad on väiksemad kui kümmekond aastat tagasi. Läbivoolule on mõjunud linnaehituse käigus järve valgalas tehtud kuivendustööd. Kuivendamisel kogutav vesi juhitakse mõnikord järvest mööda. Harku oja vooluhulk onviimastel aastatel pidevalt vähenenud. Järve sissevoolavatest ojadest-kraavidest on kõige veerikkam Harku oja. Selle tõttu on Harku oja kaudu järve kantavad ainehulgad muude sissevooludega võrreldes palju suuremad ja oja mõju järve vee kvaliteedi kujundamisel teistest olulisem. Aastatel 2002-2007 andis Harku oja mõõdetud sissevoolude poolt järve kantud veest 81%, fosforist 88% ja lämmastikust 86%. Viimastel aastatel toimunud ehitustegevuse ja suurte alade kõvakattega katmise tulemusel on suurenenud lämmastiku ja fosfori ärakanne Harku järve. Praeguste arendusprojektide lõpuleviimisel võib fosfori osa neilt aladelt ulatuda kuni 30%ni. Seda peab silmas pidama
kõlvikute väetamise väärtusi. Inimasulate heitvee ja reostuse kogused on enamasti dokumenteeritud. Neist on hõlbus arvutada biogeenide koormusi. Vähe on andmeid kindlasti üksikmajapidamistest. Siin tuleb kasutada elanikke arvu, millest on võimalik arvutada koormuse suurust. Arvesse peab võtma ka urbaniseeritud piirkonnad oma hajusa mõjuga (transpordivahendite arv, prügilad jne.). Enamasti on pindmine äravool aga tühine võrreldes sissevooludega. Koormuste arvutamine Enamikel juhtudel pole biogeenide kontsentratsioonide pidev mõõtmine võimalik. Üksikute objektide jaoks on selleks puhuks otstarbekas välja töötada mõne lihtsamini analüüsitava näitaja seosel põhinev mudel. Näiteks saab mõõta kerge vaevaga pH-d, elektrijuhtivust, aluselisust, temperatuuri jmt. Silmas peab pidama, et kogu valgala tuleb jaotada alaosadeks sõltuvalt sissevooludest ja teha mõõtmised-arvutused eraldi. Ainete sisalduse hindamine järves.
annaabi.ee 
