3.3.6. Välisseinad 3.3.6.1 Välisseinte konstruktsioon (U=0,19 W/m2 K): Sulundiga rõhtlaudadest vooder 21 mm Tuulutav õhkvahe; püstlatid 20x70 mm, samm 600 mm Tuuletõkke - mineraalvillplaat 29 mm, D0,036W/(m*K) Soojustus - mineraalvillplaat 150 mm/rõhtlatid 150x50 mm, samm 600 mm, D0,035W/(m*K) Müüritis 250 mm kergkruusplokkidest, D0,19W/(m*K), survetugevus b3 MPa (nt FIBO 3) Sisseviimistlus 3.3.7. Siseseinad 3.3.7.1 Kandvad siseseinad Teljel ,,2" ja ,,3": 250mm kergkruusplokid (3MPa), krohvitud mõlemalt poolt Teljel ,,C": 350mm kergkruusplokid (3MPa), krohvitud mõlemalt poolt 3.3.7.2 Muud vaheseinad: Viimislus Kergkruusplokid (3Mpa) Viimistlus 3.3.8. Avatäited Aknad on PVC-st. Akende maksimaalne soojajuhtivus on U=0,9 W/m2 K. Lõuna ja läänepoolsete akende päikesefaktor on 0,4, muudel 0,6
aastateks võimaldasid kujunev rahvuslik iseteadvus ja soodne majanduslik ning poliitiline olukord ehitusega pihta hakata. Krundi ja ehituskivid annetas kaupmees ja Toomgildi vanem Hans Heinrich Falck. Kiriku projekteeris baltisaksa arhitekt Otto Pius Hippius. Kiriku projekt valmis juba 1858.aastal, kuid nurgakivi pandi alles 1862. aastal. Kiriku lõplikku valmimist autor ise ei näinudki. Katus jõuti peale 1870. aastaks, mil kirik ka sisse õnnistati. Tornid lõpetati alles 1882.aastal. kuid sisseviimistlus ning altarimaalid võtsid veel aega. Kirik ei ole praegugi täielikult lõpetaud: puudu on näiteks projektis ettenähtud raidkujud seinanissides. Kirikuhoone on neuromaani stiilis. Voldemar Vaga leiab et ,,välisarhitektuuri iseloomustavad omavoliliselt käsitletud romaani stiili vormid." Karin Hallase sõnul on aga Kaarli kiriku puhul tegeist stiili sügava teadvustamise ning põhimõttelise käsitlusega. Kaarli kiriku
annaabi.ee 
