Eesti uusaeg
sai väga tugeva hoobi, suur hulk neist suleti, viina hakati müüma ainult nn
viinamüügipoodidest.
Väliskaubandus-
Vene keskvõimu majanduspoliitika oli väga protektsiolistlik- kõrged imporditollid, euroopa
omadest oluliselt kõrgemad. Senisest tunduvalt kiirem areng toimus 19 sajandi viimasel
kolmandikul. Eesti alall oli võtmetähtsusega Tallina-Peterburi raudteeliini avamine 1870-
hüppeliselt kasvas Tallinna linna tähtsus sisseveosadaman- tallinn mutuus vene impeeriumis
3. Sisseveosadamaks Peterburi ja Odessa järel.
Eesti alal väliskaubandus- kohalikul tasandil olid tallinna kõrval tähtsad Pärnu ja Narwa,
tallinnaga aga ei andnud nende tähtsust võrrelda.
Rahandus-
Käibel olid nii paberrahad kui mündid.
Paberrahad: bankorublad ehk assignaadid. Oluline oli see, e tüks paberrubla oli väärtuselt
märksa väiksem kui hõbe/metall rubla. Paberraha ja metallraha omavaheline väärtussuhe ei
olnud fikseeritud, muutus ajati