Põhjavesi
Kui
koopalaest tilkuv vesi aurab, kasvab mahajäänud ainetest midagi jääpurika taolist.
Karstiomased pinnavormid on karrid, karstilohud, karstilehtrid, umborud, avalõhed,
karstikaevud.
Karstialadel on pinnavee neeldumist, ajutisi järvi ja maa-aluseid jõgesid ehk salajõgesid.
Karstivesi väljub maapinnale rohkete karstiallikatena. Karstumine muudab maapinda ja
takistab maa kasutamist. Sellepärast tuleb karstiga arvestada ehituste planeerimisel, sest see
võib kutsuda esile maapinna sissevarisemisi.
Karsti levik Eestis on suuresti seotud tektooniliste lõhedega, mida mööda toimub vee
liikumine kivimimassiivis vertikaalsuunas. Eesti suurimad karstialad asuvad Kostiveres, Katal,
Kivimetsas ja Uhakul. Maailma suurim karstikoobas asub Põhja-Ameerikas Kentucky
osariigis. Sealsel Mammutikoopal on viis ,,korrust" ja ligi 288 kilomeetrit käike. Suurim saal
on 5 kilomeetrit pikk, 90 meetrit lai ja 40 meetrit kõrge.
annaabi.ee 
