Tüüpiliseks on järsuseinaline pankrandla Siluri karbonnatkivimeis. Seetõttu on iseloomulikuks ka ulatuslik murrutuslava esinemine panga ees. Murrutuse tagajärjel taandub rannaastang maa suunas ja selle ette moodustub murrutuslava, kus aegamööda hakkavad lained oma energiat kaotama kuni murrutus lakkab. Heaks näiteks on SUURIKU PANK ja ULATUSLIK MURRUTUSLAVA selle ees. Kulbaste sügavus on reeglina 1...5 meetrit. Murrutuskulpa areng viib selle lae ehk toetuseta jäänud pangaosa sissevarisemiseni. Kulbaste arengut soodustab murenemine, mida kiirendab mitmesuguste organismide elutegevus. Enamasti tekivad murrutuskulpad lubjakivisse. Põhja- Eesti paekaldast teooriaid on mitu: soome lahes on voolanud ürgneeva, veealuseid orge oli palju.. põhiline on aga et panga jalamid murrutatakse, paelahmakad varisevad, koopad, laed kukuvad alla. kuidas pank kujuneb ? üleval kihid on tugevad lubjakivid, alumised on tavaliselt õrnemad liivakivid, nende all sinisavi. Alumisi kihte on lihtne
maapinna vajumisest tekitatud kahjud, mis on enamuses seotud haritava maa kaotamisega, metsade hävimisega jne. Teadaolevaid inimohvreid Eestis pole, kuigi jutte mõne lehma kadumisest on levitatud nii looduslike kui tehislike karstialade kohta. Põlevkivi võib maa-aluselt kaevandada mitmel viisil. Kambriviisiline kaevandamine jätab alles tugisambad, mis toetavad pealmisi kihte - teatud aja jooksul, kuna looduslikud murenemis- ja lahustumisprotsessid viivad ikkagi nende sissevarisemiseni. Teine meetod on lausveega kaevandamine, kus kogu kaevandusesi langetatakse. Sellisel viisil kaevandatud alal järske vajumisi pole ette näha, kuid tihendumine ja ebaühtlane väiksemastaabiline vajumine toimub endiselt, lisaks jäävad väljatöötatud ete ääred reljeefis koloriitselt esile. Veel on välja töötatud tehnoloogiaid tühemike täitmiseks kivistuva ja paisuva seguga (põlevkivituha ja liiva seguga), need plaanid jäävad aga vaid plaanideks tööde maksumuse tõttu.
annaabi.ee 
