Maavärinad - nõrgemad ja tugevamad maavärinad
Normaalses olekus liigub
maapind pidevalt, kuid väga aeglaselt. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema,
võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad
maakoort. Need nn. tektoonilised liikumised põhjustavadki enamike maavärinaid.
Maavärinaga ei kaasne ainult üks tõuge. Peatõukele eelneb eeltõuge ja järgnevad järeltõuked.
Maavärinaid võivad põhjustada ka teised asjad:
- vulkaanide pursked
- suurte koobaste sissevarisemised
- inim tegevused, näiteks pommiplahvatused, lõhketööd jms
- suurte meteoriitide langemine maapinnale, lumelaviin jms
Neid piirkondi, kus esinevad sageli maavärinad nimetatakse seismoloogiliselt aktiivseteks
piirkondadeks. Seal peavad inimesed olema alati valmis uueks katastroofiks.
Veealused maavärinad ehk merevärinad tekivad seal, kus ookeanides leidub järsuveerulisi
süvikuid. Maavärinad merede põhjas, nn merevärinad tekitavad merepinnal erilisi hiidlaineid,
annaabi.ee 
