Eesti pinnasele tekitatud mõjud 20. sajandil
seda põlevat kivi oma viinavabriku küttekolletes kasutanud. Hiljem anti kivile leiukoha järgi teaduslik nimi
kukersiit. Põlevkivi kaevandamisega kaasnevaid ohte pinnasele, võib jaotada 2-eks.
1) vajumine - 130 km2 kaevanduste territooriumil on maapind vajunud, tänu millele on
selle kvaliteet degradeerunud. Üle 70 km2 allmaakaevanduste kohal olevast maapinnast
loetakse ebastabiilseks, see tähendab, et seal võivad toimuda juhuslikult maapinna
sissevaringud. Kaevanduskäikude kokkuvarisemisest põhjustatud geoloogilisi protsesse pole
Eestis seni piisavalt põhjalikult uuritud, kuid on teada, et sellise varingu käigus vabaneb
märkimisväärne kogus energiat. See energia võib mahajäetud kaevanduskäikudes oleva vee
kaudu ,,võimenduda" ruutkilomeetreid haaravateks varinguteks. Varingute ja varinguohu tõttu
on Virumaal mitukümmend km2 maad kasutuskõlbmatu.