METSAMULLATEADUS
Puistutest domineerivad kuusikud ja männikud, vähem on
kaasikuid ja haavikuid.
Leetjate muldade profiilis esineb nõrgalt väljakujunenud eluviaalne horisont, mille teke
seisneb ibe- ning saviosakeste ümberpaiknemises ning seetõttu moodustubki mullaprofiili
alumises osas pruuni värvuseg ja savi poolest rikastunud sisseuhtehorisont (Bt). Prrun
sisseuhtehorisont on andnud nendele muldadele ka nimetuse pruunmullad. Savi-, ibe-, ja
tolmuosakeste osalise eemaldumise tõttu muutub huumus- ja sisseuhtehorisontide vahel
asuv kith heledamaks, mis ongi olulisemaks diagnostiliseks tunnuseks eluviaalse horisondi
eraldumisel Tänu lähtekivimite mineraalsele mitmekesisusele, mulla üldisele bioloogilisele
aktiivsusele ja karbonatsusele on ka nende kamardumine intensiivne ning tekkiv
huumuskatate selgelt endogeense iseloomuga. Viimane tähendab seda, et valdav osa mulla
orgaanilisest ainest paikneb huumushorisondis [2 lk 31-32].
Kasutatud kirjandus
1. Eesti loodus. (1995.)/A.Raukas. Tallinn
2
annaabi.ee 
