- Bütsantsi õukond väga luksuslik - mõjukatel õukondlastel suur tähtsus, sagedased paleepöörded (107-st keisrist 65, kas mõrvati, sandistati või mungaks, lahingutes sureb 8, loomulikku surma vaid 34) 5. Talupojad -talupojad isiklikult vabad -maksukoormus toob kaas talupoegade olukorra halvenemise, laostumine 11. sajandil - sõjaväe nõrgenemine 6. Linnaelu, kaubandus, käsitöö - Konstantinoopol püsib ka sissetungidest hoolimata rikkana ja võimsana - kaubavahetus idamaadega- suur tulu - kaubavahetus lisaks idamaadele ka idasaavlastega - kaupmehed ja käsitöölised koonduvad kolleegiumitesse (äri-ja ametiühingud) - riik reguleerib nende tegevust, hinnapoliitikat - käsitöölised tegutsevad väikeettevõtjatena, ei ole väga rikkad - kaupmeeste jõukuse tase erinev 7. Kirik ja usuelu - kirik keisrivõimu kontrolli all
Puudub kindel teadmine püramiidi ehitamise kindlast eesmärgist.Üldlevinud teooria järgi väidetakse, et see oli vaarao hauakamber. See võibki nii olla, kuid on tähelepanuväärne, et ei siit ega ka teistest püramiididest pole kunagi ühtegi surnukeha leitud. 9. sajandil sisenes Cheopsi püramiidi esimene teadaolev uurimissalk. Suurte raskustega jõuti siis välj vaarao hauakambrisse ja leiti eest tühi kivisarkofaag. Varasematest sissetungidest ei leitud ühtegi jälge. Püramiidi sissepääs asub ehitise põhjaküljel. Vaarao hauakambrini, mis asub 43 meetrit allpool maapinda, viivad madalad ja kitsad käigud. Püramiidis on veel kaks tühja kambrit. 1954 aastal leiti püramiidi juurest pikast süvendist peaaegu 44 meetri pikkune seedripuust paat, mida võib ka vaadata sealsamas asuvas "Päikesepaadi-muuseumis."( Maailma imed 1999:126-127) Cheopsi püramiidi ehitati ligi 2,3 miljonist, rohkem kui kuupmeetrise mahuga kiviplokist.
annaabi.ee 
