TÜ majandusteaduskonnas tehtud analüüs eestlaste ja mitte-eestlaste palgavahedest aastatel 1989-2005 näitab, et põhjendamata palgavahe etniliste gruppide vahel tekkis Eestis 1990te alguses, ning 10 aasta jooksul suurenes palgavahe 10-15%-ni eestikeelsete töötajate kasuks, samas aastatel 2004-2005 on vahe hakanud vähenema (RIP 2008-2013, lk 159). Lähtudes erinevatest uuringutest, on selge, et eestlastel on paremad võimalused ülemisse sissetulekukvintiili kuuluda. Sellest tulenevalt on ka vene vähemuse majanduslik olukord keskmiselt eestlaste omast kehvem. Majandusliku integratsiooni kitsaskohad on jällegi suuresti haridusest ja keeleoskusest tingitud. Juhul, kui need nõuded on täidetud, või on omandatud isegi kõrgem haridus, kui nõutud, on ikkagi tunduvalt raskem leida tööd, mis vastaks haridustasemele, sest eestlased valivad enda alla pigem eestlastest tööjõudu.
Vaesusriski määr -- näitab nende inimeste osatähtsust elanikkonnas, kelle ekvivalentsissetulek on alla 60% riigi mediaansissetulekust. Vaesusriski süvik (sügavus) -- leitakse kui erinevus vaesusriski piiri (60% mediaanist) ja vaesusriskis elavate inimeste mediaansissetuleku vahel ning seda väljendatakse protsendina vaesusriski piirist. Ebavõrdsuse indikaatorid Kvintiilide suhte kordaja -- ülemise sissetulekukvintiili leibkondade summaarse sissetuleku suhe alumise kvintiili leibkondade sissetulekusse. Gini koefitsient -- näitab sissetulekute jaotuse ebaproportsionaalsust Sotsiaalne ebavõrdsus Mõiste _ Sotsiaalne ebavõrdsus on oma olemuselt hüvede ja ressursside erinev jaotus inimeste, perekondade ja gruppide vahel, tegelikult ka territoriaalselt ja riikide vahel Liigid Staatuseline ebavõrdsus palk, tulud, varandus, omand, majandustegevus jne;
annaabi.ee 
