Inimesed jaotatakse sissetuleku järgi viite kvintiili. Esimeses kvintiilis on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga kodanikud. Eestis on kõrgeima sissetulekuga inimeste kontsentratsioon kõrgeim Põhja-Eestis, kus elab 53% inimesi, kelle sissetulek kuulub neljandasse või viiendasse kvintiili. Madalama sissetulekuga inimesi, kes kuuluvad esimesse või teise kvintiili leidub kõige rohkem Kirde-Eestis, vastavalt 56%. Ülejäänud piirkondades on sissetulekujaotus võrdlemisi ühtlane. Aastate jooksul on vähenenud sissetuleku suurus maa ja linna vahel. Seda sellepärast, et suurema sissetulekuga inimesed on nõus maale elamaminemiseks läbima pikemaid vahemaid tööle- ja koolisõiduks. Suureks abiks on ka IT-tehnika, mille abil saab nii videokonverentse, pangatehinguid ning muud tööks vajaminevat teostada. Vaesuse põhjuseid on kaks: looduslikud võimed/talent ning suurel määral inimeste valikud.
Sissetuleku põhjal jagatakse elanikud viide kvintiili esimeses on madalaima sissetulekuga inimesed ja viiendas kõrgeima sissetulekuga. Piirkonniti oli rikkamate inimeste kontsentratsioon kõrgem Põhja-Eestis, kus 51% elanikest kuulus kõrgema sissetulekuga elanikkonna hulka (viiendasse või neljandasse kvintiili). Kirde-Eestis kuulus aga 55% elanikest madalama sissetulekuga elanikkonna hulka (esimesse või teise kvintiili). Kesk-, Lääne- ja Lõuna-Eestis oli võrdlemisi ühtlane sissetulekujaotus. Mehi on suhtelises vaesuses vähem, kuid nende vaesus on sügavam 2013. aastal oli meeste suhtelise vaesuse määr 20,6% ja naiste 23,5%, absoluutse vaesuse määr vastavalt 8,9% ja 7,3%. Seega on suhtelises vaesuses rohkem naisi, 4 kuid absoluutses vaesuses rohkem mehi, mis näitab, et meeste vaesus on sügavam. Ka suhtelise vaesuse süvik (suhtelises vaesuses olevate isikute mediaansissetuleku
annaabi.ee 
