17. saj kombed Eestis
Põhilised kombed ja talitused olid 17. sajandil seotud mõisa ja talurahvaga, kuna Eestis oli u
1000 mõisa. Kõige tähtsam osa oli talurahva elus muidugi töö, sest mõisale tuli koormised ära
maksta.
Mõisate majandamisel muutus 17. sajandil tähtsaks teraviljaeksport. Eestit ja teisi Baltimaid
nimetati seetõttu rootsi ajal "Rootsi viljaaidaks". Teine suur sissetulekuartikkel mõisatel oli
viinapõletamine, millega kaasnes hoogne metsaraie, et aina rohkem ja rohkem vilja
kasvatada. Viinapõletamisest saadud tulu iseloomustasid kaasaaegsed "hõbevihma sajuna
üle Eestimaa". Viinapõletamise luba oli vaid mõisatel ja talupoegadele oli viina valmistamine
ja sellega kaubitsemine keelatud. Aga KaguEesti talunikud tegelesid siiski
salaviinapõletamisega ning müüsid seda Venemaale.
annaabi.ee 
