Eesti uusaeg
järjest olulisemaks rahaallikaks ja see turustati ka Peterburgi enamust.
Viina tootmise algatamien mutuis suuresti ka eesti pilti- kõrtside arvu suur kasv, sajandi
vältel ligi 100 korda rohkem körtse tekkis. Körts sai maaelus väga tähtsaks, ka kirikute
juurde ehitati körtse, kus pärast jumalateenistust toimus nn aftekas. Kõrtsist sai ka oluline
suhtlemis jakommuniatsioonikoht. Kõrtsi võis pidada rüütimõisa omanik, oli mõisnikele
hea sissetulekualllikas.
Uuendused mõisamajanduses- domineeriv põlluharimisviis oli olnud nn kolmevälja
süsteem (suvivili, talivili ja kesa). Alates 18 saj hakati mõistaes kasutama mitme-välja
süsteemi (sest tulid uued kultuurid nagu ristik ja kartul). 19 saj teisel veerandil mutuus see
mitmevälja süsteem mõistaes valdavaks.
Taludesse jõudis see uuendus tükkaega hiljem (alles 19. saj Ii poolel).
18. saj teine pool hakati kasvatama Merino lambaid, sealt sai seda peenvilla"
annaabi.ee 
