ärkamisaeg
Vallavanem koos abilistega moodustas
vallavalitsuse, kes palkas endale abiks mitmesuguseid ametimehi: vallakirjutaja,
rõugetepanija, koolmeistrid valladekoolidesse, magasiaidamehe. Vallateenustjakas võidi
palgata ka käskjalgu, parvemehi, ämmaemandaid ja teisi.
Majandus ja linnad
Teoorjusliku mõisamajanduse püsimine
19.saj. algul oli eesti külas põhiline majandusüksus endiselt mõis. Mõisamajanduse
edenemise aluseks oli viljatootmine. Peamine sissetulekualikkas oli aga viinaköökides
teraviljast põletatud viin. Suure osa viinatoodangust ostis ära vene kroonu, ülejäänu
realiseeriti arvukates maakõrtsides. Viinatootmise jäägid kasutati ära härgade
nuumamiseks, kes hiljem peterburi turule viidi. Nuumveiste kasvatamine andis
omakorda sõnnikut põldude väetamiseks.
Hakati ehitama mõisahäärbereid, parke, abihooneid. Kasvavate kulutuste katteks hakati
võlgu võtma, püüti tootmist suurendada uute mõisapõldude rajamisega talupõldude
annaabi.ee 
