muid nahku, vaha, lina ning kanepit osta ja kasuga edasi müüa, neil ei ole. Ega ikka ainult teraviljaga kauplemisega ennast üleval pidada ei saa. Tänu Hansa Liidule on mul Lübeckis üks tuttav kaupmees. Eelmiseks sünnipäevaks saatis ta mulle ilusa Veneetsia klaaspeekri, vaat selline ongi õige sõber. Mida ma talle küll vastu kingin? Laseks õige mõnel käsitöölisest puunikerdajal talle midagi teha. Need käsitöölised on üldse üks kole tõug, ei lase ausatel kaupmeestel müüa sissetooduid riideid ja muid asju, ütlevad et nemad tahavad ka elada. Ah, olgu õnnelikud, et me [kaupmehed] neid veel linnadest välja pole ajanud. Ajad on võrreldes varasematega muutunud. Kui vanasti tervitasid sind pikalt rännakult kodulinna jõudes toredad kaitsetornid ja võimas ringvall, siis nüüd on ennast parasiitidena eeslinnadesse väljaspool linnamüüre asutanud igasugused kaltsakad ja kerjused. Külmavärinad tulevad peale, kui sellisest agulist läbi sõita
on need kaua laagerdunud ja väga kõvad nagu Provolone ja Caciocavallo, kuid nende hulgas on ka üks pehme, nimelt tuntud pitsajuust mozzarella, mida Eestis tehakse Vigalas. Sulatatud juustud valmivad kõvadest juustudest, kusjuures enamasti pruugitakse mittekaubandusliku välimuse saanud juustu. Väga sageli lisatakse sulanud juustumassile ürte ja vürtse, peenestatud lihatooteid ning köögi- või puuvilju. Eestis on lisaks kohalikele toodetele saada ka mitmeid Euroopast ja Soomest sissetooduid, mille hulgas on nii pehmeid karbijuuste kui ka kõvemaid, viiludena turustatavaid sorte. Juustud Page 11 Juustuasendajad. Kuna juustudes on rohkesti loomse päritoluga ja seetõttu ebasoovitavaid rasvu, on välja töötatud nn juustuasendajad. Need on maitselt, konsistentsilt ja välimuselt juustuga sarnanevad tooted, mille põhikomponendiks on mitmesugused taimsed rasvad