suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform riigistati mõisnike maad. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid oli SB ja Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega
suurt võimu. Uus võim tekitas rahvas rahulolematust ning opositsioonikeskuseks sai Tartu. 1920. aastail taheti sõlmida Balti liitu, kuid Soome ning Poola hüppasid alt. 1923. Sõlmiti Eesti-Läti Kaitseliiduleping, kuid sellest polnud abi Venemaa vastu. 1930.nd muutusid ohuks nii Venemaa kui ka Saksamaa. Maareform – riigistati mõisnike maad. Eesti peamised väliskaubanduspartnerid oli SB ja Saksamaa. Välja veeti peamiselt põllumajandussaaduseid ning sissetoodi tööstsseadmeid, toorainet, kütust. Vabadussõda Eesti iseseisvus 24.02.1918. Iseseisvus kestis vaid ühe päeva. 25.02.1918 – 11.11.1918 oli saksa okupatsioon ( 11.11.1918 kaotas Saksamaa I m.s) Võim läks tagasi eestlastele. See ei meeldinud kommunistidele. 28.11.1918 algas vabadussõda, mis kestis kuni 02.02.1920 (eestlased sõdisid oma vabaduse eest) Eestlastele tulid appi SB (sõjalaevastik), soomlased, taanlased. Sõja käigus sõdisid eestlased ka Balti sakslastega
Jacob ostis raua ja vasemaagi leiukohti rootsist ja taanist, hakkas neid sissevedama töötles kohapeal ümber ja valmis asjad müüs euroopas hea raha eest maha. Sõjalaevad vajasid ka relvastus, panid ööle suurtüki valamiskohad, püssirohu veskid, osa toodangust veeti jälle välja.Hertsogi riigikassasse laekusid aina kopsakamad summad. Impordi piiramine oli jacob edukas, panid tööle mitmed manufaktuurid mida ei olndu varem koha peal saada ja sissetoodi aga nüüd hakati vähendama, linast riiet, klaasi, põletama telliseid.ja jõuti kuramaal toodeti edukalt suuri pilttapeete, vaipu jne. Jacobi hiigel aegadel oli sõjalaevastik suurem kui prantslastel. Astus ka äbrisse, puhkenud Inglismaa kodussõjas toetas Stuarteid, kandis majanduslikku kahju, James I oli Jacobi ristiisa, teine oli hertsog jacob otsustas et ka kuramaal peavad olema meretagused kolooniad
annaabi.ee 
