Vana-Rooma kokkuvõte
keisritel ei jäänud muud üle, kui tunnistada neid Rooma liitlasteks. 476. aastal, kui Lääne-
Rooma keiser võimult kukutati, langes kogu Rooma lääneosa germaani väepealike võimu alla.
Hilise keisririigi ajal vähenes järk-järgult linnade ja linnaelanike osa Rooma riigis.
Käsitöö ja kaubandus kaotasid senise tähtsuse. Rikkad eelistasid linnadele oma uhkeid
maamõisaid. Provintsid elasid üha enam igaüks oma elu, järjest vähe, sõltuti mujalt
sissetoodatevatest kaupadest. See oli pikaajaline protsess ja puudutas eelkõige keisririigi
lääneosa. Ida osas püsisid paljud linnad, näiteks Konstantinoopol, Antiookia ja Aleksandria
suurte rahvarohkete keskustena.
Augustinus
Hilise antiikaja silmapasitvaim kristlik õpetlane oli Aurelius Augustinus. Ta sai paganliku
kasvatuse ja hariduse, kuid pöördus jumalikku ilmutust saades ristiusku. Sellest kirjutas ta
autobiograafilises mõtiskluses ,,Pihtimused". Ta pühendas oma teadmised Kreeka ja Rooma