Eesti murded I konspekt
diftongide II osis madaldub, lüheneb või assimileerub Q2-s, nt saendest ‘seinadest’, laalan ‘laulan’;
pikad kõrged vokaalid madalduvad Q2s, nt söönü ‘söönu , oole ‘huuled’;
tärn eü – ei/öi/öü, nt keitmä ‘köitma’, löidse/lõüdse ‘leidsin’;
Q3-s pikk ü diftongistunud, nt üidmä ‘hüüdma’;
Morfoloogilised erijooned
de-sisseütlev, nt küläde ‘külla’;
ne- ja us-sõnade sissetlevas i, nt pahandusi ‘pahuksisse’, tõisi ‘ teise’;
de-lõpulised viisiadverbid, nt ennembide ‘varem’, julgede ‘julgesti’;
TA i-mitmus, nt tähtiga ‘tähtedega’;
nud-kesksõnast tuletatud vormidele liitub pöördelõpp, nt (oleme) löüdnüme ‘oleme leidnud’, (os) saanuti ‘oleksite saanud’, (olevat)
kadunuva ‘nad olevat kadunud’;
eitavas kõnes samuti pöördelõpud, nt es tuleva ‘nad ei tulnud’, ei saami ‘ me ei saa’;