Eesti lähiajalugu
sinna samasse "uude poliitikasse". Pärast Stalini surma oli Hrustsovil võimalus liituda kas Malenkovi või
Beriaga, ta valis Beria. Ka Eesti otsust valmistas ette just Hrustsov. Hiljem ei ole ta kusagil seda avalikult
tunnistanud. Aga kui ta võimule sai, siis see sama poliitikas jätkus, ka Eesti suhtes - nõudis Käbinilt, et tuleb
rohkem tähelepanu pöörata kohaliku kaadri edutamisele.
24.04.12
Võimude vägivallapoliitika
Nõukogude poliitilisse süsteemi oli juba 1920. aastatest sissereguleeritud vägivald - permanentne riiklik
poliitika, mis oli väga sobilik ka Stalini nägemusega, kuidas see riik peaks funktsioneerima. Stabiilsemale
perioodile peaks järgnema puhastamine - see annaks ühiskonnale tervendava signaali. Riiklik
repressiivpoliitika võimaldas likvideerida neid inimesi, kes teatud opositsiooni etendasid võimule. Ka
rakendatatav vägivalla arsenal oli eripalgeline - alustades hirmutamisest kuni massimõrvadeni ja
küüditamisteni. See süsteem hakkas toimuma ka al 40
annaabi.ee 
