Eesti keskaeg
õhkkonnas proovisid ka eestlased oma olukorda parandada. 1343. a ööl
vastu 23. aprilli alustasid harjulased relvastatud mässu, põletasid mõisaid
ja kirikuid, tapsid kõik kättesattunud sakslased ja valisid seejärel endi
hulgast 4 kuningat. Edasi asuti Tallinnat piirama. Enda abivägedest ei
jagunud, pöörduti lähima Rootsi esindaja ja Pihkva vürsti poole. Mõlemad
lubasid abi saata. Läänemaalased piirasid Haapsalu sisse. Ei Taani ega
Saare-Lääne piiskopkond ei suutnud midagi sissepiiramistega peale
hakkata, niisiis pöörduti Saksa ordu poole. Paides toimusid 4 kuninga ja
ordumeistri vahelised läbirääkimised ning eestlased tapeti.
5.
Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu koguti
andameid ja kust valitseti ümberkaudseid maid. Peagi hakkasid vasallid
pühenduma üha enam oma maaomandi haldamisele. Hakati mõisamajadit
laiendama ja ise vilja tootma. Toetuseks soodus turukonjunktuur. 15.saj
lõpul viljahinna tõus ning soodsad võimalused viljaekspordiks