Valgustusajastu
Kogu sõjavägi ühtsustati ja toitmiseks juurutati magasinisüsteem.
Kapitalistlike suhete juurdumine muutis sõjakunsti. Tähtsaks muutus strateegia ja taktika ja
sellekohaselt paigutati ka väeosad lahinguväljale. Tähtis oli anda tugev hoop vastase jalaväele, mis
tavaliselt purustas vaenlase lootused lahingut võita. Tollase sõjapidamise ülim strateegiline saavutus oli
vaenlase territooriumi haaramine ilma ühegi lahinguta. Vastase takistamiseks või sissepiiramiseks rajati
palju kaitserajatisi. Eesmärgiks oli kõikide suundade kaitsmine, mis tähendas vägede võrdset jagamist
kõikidesse punktidesse. Sellist strateegiat nimetati kurnamisstrateegiaks. Selle strateegia võidulepääsu
soodustas asjaolu, et sõjad muutusid rohkem koalitsioonisõdadeks, ning iga riik püüdis end võimalikult
palju säästa, et end kiiresti jalule saada.
Alaline armee vajas aga ohvitsere, kes tulid tavaliselt kõrgematest seisustest, nagu oli juba rüütlite
annaabi.ee 
