Eesti kliima
a nov algus, statsionaarne seisev front ja väga niiske õhk. Jäite
maksimum mõõdeti Väike-Maarjas 73 mm diameeter, kaal 416g/m, jäide kasvas üle ööpäeva, sulas
20-32 tundi.
Tuisust vt õisist, NB! 23.11.2008.a.!
Härmatis tekib miinustemp õhus oleva sublimatsiooni tagajärjel. -3...-8, pilvine, udu teraline
härmatis. -10 ja alla selle, selge ilm kristalliline härmatis. Härmatist esineb vähem rannikul ja
saartel (9-20 päeva), kõige enam, kõrgustikel ja Põhja-Eesti sisseosas (üle 30 päeva). EesTi rekord
136 mm, Narva, jaanuar 1968, püsis 15 päeva. Maks kaal 168 g/m.
Sulalume ladestus. Ametlik rekord 68 mm diameeter (Kuusiku 1961). Tegelikult võib üle 1 m ka
olla vaiksemas kohas.
Äike. Selge maksimum suvel, juulis kuni 7 äikesepäeva. Äikese kestus 20-60 tundi. Äikest enam
pandiverel, kestus tugevalt esil. Eestis on kuni 1 löök km2 aastas. Pandiverel samuti max.
Pagi. Organiseerunud äikesepilvede süsteem