Merekultuur ja etikett
jns) jne. Ka siin ei ole ühtset ja ainuõiget vastust. Džainistidel on keelatud isegi taime
tapmine, nad kerjavad vaid keedetud riisi ja söövad ainult puuvilju, mis on puult maha
langenud. Ka Piibli kuues käsk „Sina ei tohi tappa” on 2.Moosese raamatus küllaltki
laialivalguv. Kohtunik võis mõista kurjategija surma; kui ori suri peksmisega samal päeval,
siis oli see tapmine, kui järgmisel päeval siis ei (2Mo.21.21); kui varas tabatakse
sissemurdmiselt ja lüüakse surnuks enne päikese tõusu, siis ei ole tapjal veresüüd, aga kui
valgel ajal siis on (2.Mo 22); kes lööb oma isa või ema, seda karistati surmaga (2.Mo.21.15);
tapmine oli ka vastutustundetu käitumine, mis põhjustas teise isiku surma – näiteks vabaks
jäetud tige härg, kui peremees oli sellest teadlik, siis surmatakse härg ja ka omanik (2.Mo 28).
Kõrge vaimse arengutasemega isikule on aga igasugune tapmine tabu, olgu see inimene, loom
või taim