Eesti Vabariik
Sellele on iseloomulik korrapärane
kruntide planeering, iseloomusta asukoht muust asustusest eemal. 1929.a loodis
Asunduskomisjon, mis pidi valima riigi maadest asunduskõlbulikke maid, teostama
planeerimis- ja maaparandustöid, rajama juurdepääsuteed, ehitama hooned ning
lõpuks müüma soovijatele. Asundused rajati senisele metsamaale, riigipoolt tehti
maaparandus, rajati teedevõrk ja koostati projektid. Asunudtalu said rajada Eesti
kodaniku, kes suutsid sissemaksuna tasuda 10% krundihinnast. Eelistati
perekonnainimesi, kuna need said oma tööjõuga hakkama. Lisaks asunduskohtale
anti välja kuni viie hektari suurusi eluasemekohti põllutöölistele ja töölistele.
Asunikutalud rajati mõisa põllumassiivile, taludele on iseloomulik lage ümrus.
Asunikutalusid iseloomustavad suhteliselt väikesemahulised ja ratsionaalsed
hooned. Kasutatu tüüpprojekte. Tihti rajati talud paarikaupa, et kokku hoia tee
rajamise kulud.