muudes veekogudes (järvedes, riimveelistes merelahtedes) (21 liiki): haug, särg, teib, säinas, lepamaim (järvedes puudub), roosärg, tõugjas, mudamaim, linask, rünt, viidikas, latikas, koger, hink, vingerjas, luts, luukarits, koha, ahven, kiisk, võldas; 3). Liigid, kes esinevad jõgedes, kuid kes seal reeglina (või mitte kunagi) ei sigi ja kelle levik jõgedes sõltub peamiselt nende sisselaskmisest sinna (3 liiki): vikerforell, karpkala, angerjas; 4). Jõgedes kudevad siirdekalad (4 liiki + 1 takson): jõesilm, lõhe, meriforell, vimb, ogalik. 5). Jõgedes esinevad juhukülalised (1 liik): lest. Temperatuurinõudluse järgi võib Eesti jõgede kalad jaotada nelja rühma: 1. Eurütermsed liigid (laia temperatuuri taluvusega). Need on liigid, kelle esinemist veetemperatuur kas ei piira või piirab vähe. Rühma tüüpilised
Jooniseid ei õnnestunud kahjuks lisada, sest graafikute rakenduses ei õnnestunud leida jõevähi andmeid. 2000. a.kokkuvõte 2000. aastal tehti jõevähi seiret 13 veekogus. Karujärve seiretransekti alal võrreldes olulisi muutusi ei toimunud. Jõevähi asurkonna seisund on stabiilne. Kavadi järve vähiasurkond on jätkuvalt vähivaenlaste (mink ja angerjas) surve all. Võrreldes eelnevate aastatega on märgata vähi arvukuse väikest tõusu, mis võib olla tingitud asustusmaterjali sisselaskmisest. Kubija järves on suurenenud mõõduliste vähkide osakaal püükides. Põhjuseks võib olla vähivaenlaste või püügi mõju vähenemine selles järve osas. Kuke peakraavi vähiasurkond kannatab tugeva röövpüügi surve all, millele viitab ka suurenenud lapihaigete isendite osakaal. Vähkide arvukus transekti alal on viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Ärma jõel, Luguse jõel, Paadrema jõel ja Tänavjärvel toimus 2000. aastal vähi arvukuse üldine langus, mis oli tingitud
annaabi.ee 
