Tallinna Püha Miikaeli klooster
Seda
ala oli peamiselt kasutatud kalmistuna, seega satuti rohkearvulistele matustele kloostri
idatiiva õuepoolsel küljel. [ 4, lk 140, 141; 5, lk 121] Selgus, et kõik luustikud, peale kahe,
mis kuulusid 7-10 aastastele lastele, olid naiste omad. Luustike uurimine näitas, et maetud
olid küllaltki terved ning saanud head meditsiinilist abi, järelikult olid nunnad enamasti
kõrg- ja keskklassi peredest pärit. Lisaks matustele avastati mitmeid sissekaeveid, mis
viitavad kunagistele reoveekanalitele ja idatiivaga paralleelselt kulgevad kasepuust postid,
mis dateeriti ajavahemikku 1283- 1312. Nende postide funktsioon pole selge, tõenäoliselt
6
olid need tellingupostid, mitte ristikäigu osa täitnud varikatuse konstruktsiooni kuulunud
postid. [ 4, lk 141; 6, lk 57, 58] Enamus kloostriaegsetest leidudest saadi irdleidudena,