Nõmm-, Aed-Liivateed ja Tüümian
jumalaema rohuks, suitsetamisrohuks jt. Neljanda kogumi moodustavad rahvapärandis taime välimust peegeldavad
nimetused nagu roosipuna, põllupuna, viinapuna, mesilaselill jne. Kõige vähem on rahvasuus aga neid nimetusi, millel
on seos õitsemise algusajaga nagu jaanipuna, jaanilill.
Meie esivanematel leidiski nõmm-liivatee tihti kasutust just maagilistel eesmärkidel. Mitmel pool usuti, et taime
oksakese kandmine juustes muudab naisterahva vastassoole ahvatlevaks. Nõmm-liivatee keeduse sissejootmine
vabastas uskumuste kohaselt needusest nii loomi kui inimesi. Hoopis rohkem kasutati maagilistes rituaalides
kuivatatud taimede põletamist.
Antiikajastust on teada, et selle taime kuivürdid kuulusid isegi viiruki koostisse. Aromaatse suitsuga kaitsti end ja
hooneid nii kurjade vaimude kui ka õnnetuste eest. Samuti usuti, et kalavõrkude suitsutamisest on abi kalaõnne
suurendamiseks ja piimanõude suitsutamine annab nendes hiljem parema hapupiima ja -koore.