Hingamiselundkond
närviimpulsse tekib väljahingamisosa pidurdus. Samal ajal sissehingamisosa erutub
ja algab sissehingamine.
Hingamiskeskuse seisundi humoraalne regulatsioon. Siin etendab tähtsat rolli veres
olev süsihappegaas. Süsihappegaas on hingamiskeskuse spetsiifiline ärritaja. Kui
süsihappegaasi on verre kogunenud küllalt palju, siis ärritab see veresoont seintes
asuvaid spetsiaalsed retseptoreid. Retseptorites tekkinud impulsid liiguvad mööda
närve hingamiskeskusesse, sissehingamisossa ja ärritavad seda. Hingamine muutub
sügavamaks ja kiiremaks. Peale selle mõjutab süsihappegaas hingamiskeksust ka
otseselt: kui hingamiskeskusest läbivoolava vere süsihappegaasisisaldus suureneb,
ärritab see hingamiskeskust. Vere süsihappegaasisisalduse vähenemisega käib kaasas
hingamiskeskuse sissehingamisosa erutuvuse langus.
7
Südame-vereringesüsteem.
Veri.