Lambakarjus ja aeg
tuleb tema kord. Kuid ta oppis rohkemgi - ta oppis nagema helide varve
ja neidki korraga, justkui taevasugavusest lahvavat valgusahvatust, pais-
kamas valgust igasse elusasse rakku ja pannes nad tukslema jumaliku
laulu rutmides.
Paike saras kirkalt ja kirgas oli karjuse meel. Uksnes maed, vanad ja
targad, olid tema vestluskaaslasteks. Kui kari Boi vaikselt rohtu kaljudest
umbritsetud aasal, voolis karjus tamariskipuust kujukesi ning puhus
neile sisseelu - nemadki raakisid slis temaga ning said osaks tema maa-
ilmast. Ta ladus kive uksteise peale, nonda et neist said majad ja kindlused,
lossid ja kaubakojad, ta tegi neile umber muuri ja rajas varavad. Ta puhus
elu turuplatsidele ning tanavatele ning sai osaks sagivast rahvamurrust,
sulas linna igasseelanikku, linnaelaniku igassemottesse ning unistusse ja
kinkis neile enda omi. Ta nagi linnade tekkimist, seda, kuidas pandi pusti
esimenepost ja t