tegelikult ei olnudki väga kõrged olid üsna pressitud. Ära kadus kogu koori kantileeni üldine sügavus. Teiste häälerühmade varju jäi aldirühm, kel puudus sügav toon ja kes üldiselt ei esinenud väga tugevalt. Tallise esituse puhul oli kõik palju läbipaistvam ja väiksema koosseisu tõttu oli vigade välja kostmise oht palju suurem. Õnneks vigu väga ei esinenud, kui välja jätta mõned sopranite ebatäpsed sisseastumised. Lauljate hääled sulandusid üldiselt hästi ja eriti kena oli Tallise teoste puhul just tenori partii esitus. Oleksin soovinud pisut rohkem ühtset energiat ja liikuvust, mida peaks mõlema helilooja teostes piisavalt olema. Koosmusitseerimine ja ühtsus andis rohkem tunda suure koosseisu puhul ja seda oleks võinud rohkem olla ka väikese koosseisu esitustes. Oli näha, et kogu koor mõistab dirigenti ja seepärast oli esitus üldiselt täpne ja näiliselt lihtne ja loomulik
Ernesaks kirjutas teose 1933.aastal ning selle tekst on võetud rahvaluulekogumikust. Läbi sõnade ei kuule ühtegi korda s-häälikut, kuigi see on eesti keele üks levinuimaid kaashäälikuid. „Hakkame, mehed, minema“ on tõsise, raske, eestlasliku viisiga. Viis on mollis, vaheldub duuriga. Esineb väga palju huvitavaid kõrgendatud astmeid ja madaldatud astmeid ridade lõpus. Laul on enamasti 3-häälne ja partiide sisseastumised on seatud väga huvitavalt nii, et toimub rütmiga mängiv hüppamine. Rütm on aeglane, astuv. On aeglustusi. Meeleolu on samuti tõsine nagu viis ja rütm, enamasti kurb, kuid lootusrikaste vahedega. Lugu väljendab endas tõsiseid tundeid, mulle seostub üldpilt vana eestlasega, kes polnud veel pärisorjusest vabastatud ning elas oma elu võõra võimu all, samas leides elust piisavalt rõõmu. 3 „Helin“ Teos kirjutati 1973
annaabi.ee 
