Eesti raudteevõrgu kujunemine
125 km pikkusel raudteel olid
jaamad: Pärnu, Vaskrääma platvorm, Surju, Sigaste platvosrm, Voltveti, Laatre pöörang
(hiljem Mõisalüla), Kirbeli, Rujiena, Naukseni, Piksari, Omuli, Ergeme ja Valga. Raudteeharu
toomine Mõisakülast (tol ajal veel Laatre) Viljandisse oli seotud Viljandi linnaisade huviga
Pärnu kui kuurortlinna vastu. Äriringkonnad aga nägid Pärnu sadamas enda jaoks võimalust
eksporti paremini korraldada. Raudtee ehitust alustati 1895. aastal sihi mahamärkimise ja
sisseajamisega. Raudteelõik avati ajutiseks liikluseks 31. jaanuaril ja alaliseks 1. augustil
1897. Jaamahoonete ehitus toimus ajavahemikus 1896 -1898. Enamus neist valmisid
tüüpprojektide alusel, väljaarvatud Sinialliku jaamahoone, mis oli ehitatud eriprojekti järgi.
Raudteeliini rööpmelaius oli sama, mis pealiinil ja veerem võeti liinile samuti pealiinilt. 1898.
aastal alustati uue ideena raudtee ehitamist Tallinnani, mille haruks oli ka Türi- Paide
rongiliin
annaabi.ee 
