Mees kes teadis ussisõnu analüüs
lõhki kiskuma.“(lk200)
Viha Tambeti ja Ülgase vastu kuna tood tema sõpra ja tulevast nasit tappa
tahtsid.
„Ta polnud Hiiesse kunagi kuigi õrnalt suhtunud, kuid tütre ohverdamine
oli ilmset temagi jaoks liig.“(lk202)
Hiie ema ei suuda ikkagi ohverdusega nõutuda ja huntide tagaajamises
kiirustab ema hetkeks ette ja annab Leemele juhiseid kust poolt saab põgeneda.
„Olin see tõesti mina , kes öötaevasse ussisõnu sisitats nagu muistne,
lahingusse sööstev sõjamees? Kust ma võtsin selle ootamatu jõu ning
raevu?“
Merele põgenud koos paadiga kus istub Leemt ja magab Hiie, Leemet imestab
oma vägitükki üle.
„Ema oli ikkagi targem kui mina, pidin ma rahuolevalt tunnistama, kui ma
Hiiel käest kinni hoides mööda saart vantsisin...“(lk209)
Ema oli alati arvanud, et Leemet lõpuks Hiie naiseks võtab, kedagi tesit metsas
ei olnud ju tegelt.
„’Mees ei põgene