Andrus Kivirähk „Mees, kes teadis ussisõnu“
Munga nimi oli Röks, aga ta oli kloostris võtnud endale peene
nime Taaniel. Ta arvas, et ristimine on lahe ja kõik peavad jumalat uskuma. Ussisõnad on
saatanast, ütles ta. Möigas häbenes oma poja lolli juttu.
Toas olid seinal tuulesõlmed köite sees. Tark harutas need lahti ja pani koti sisse. Küll Tölp
teab, kuidas neid kasutada. Nad said teada, et hiidkala nimi oli Ahteneumion.
24.peatükk
Samal ajal oli Tambet saarele tulnud noori otsima. Vanaisa oli sisistanud, Tambet ei saanud
temast aru. Kuna vanaisal oli luid puudu, tappis ta Tambeti ja keetis tema kondid ära,
väikesest pealuust valmistas aga karika. Hiie ei kurvastanud isa surma üle. Hirm oli ta ära
väsitanud ja nüüd oli ta sellest vaba. Vanaisa näitas noortele oma tiibu, nüüd oli tal puudu veel
kahe inimese luud. Kui need käes on, lubas ta tasa teha kõik saarel passitud aastad.
Leemet oli õnnelik, et leidis vanaisa, ja armastas Hiiet. Ta tahtis koju tagasi minna, Hiiega