J.V.Jannsen
ja rõõm", millele Jannsen oli sõnad teinud. Viimasest kujunes ka meie hilisem riigihümn.
Kogunetud kõigist Eesti maanurgist ligi 15-tuhandeliseks laulvaks ja samu isamaalisi tundeid
läbielavaks vaimustatud rahvamassiks, tunti end esimest korda ühise ja üksmeelse rahvusena.
Seega õnnestus esimene üldlaulupidu hiilgavalt. Ka Koidula on vaimustuses, seda näitab kohe
pärast pidu kirjutatud kiri Kreutzwaldile: "Papa, mida kadedad keeled ja suled ei sisistaks: see
oli siiski eesti pidu!".
Eesti Põllumajandus Selts
1871. aastal asutati J. V. Jannseni juhtimisel Eesti Põllumeeste Selts, mis oli esimene
omataoline Eestis.
Johann Voldemar Jannseni tegevuse tippaeg oligi just rahvuslik ärkamisaeg, ehk tema Tartus
veedetud aastad. Perekond Jannseni kodu Tartus, Tiigi tänaval, oli tolleaegse haritlaskonna
üheks peamiseks kooskäimise kohaks, kus lisaks Jakobsonile ja Hurdale võis kohata ka eesti
kultuuri huvilisi Soomest ja Ungarist.