Malle sai korvi siiski voodi alt kätte ja sõbrad saidki seenele minna. Metsas korjasid Malle ja Pati usinalt seeni. Järsku kuulis Pati kivi all sisinat “ss-ss, ss-ss”. Kes see küll sisiseb nii “ss-ss, ss-ss”, imestas Malle. Kivi alt roomas välja rästik. Rästik ütles “ssss”. “Kes sa oled?”, küsis Malle“. “Mina olen uss”, vastas rästik. Meie sind ei sega, meie otsime seeni”, ütles Pati. Rästik hakkaski kivi alla tagasi roomama. Ta roomas vaikselt sisisedes uu-ss, aa-ss, uu-ss, aa-ss. Nüüd said sõbrad seeni edasi korjata. Lõpuks oli korv seeni päris täis. Malle ja Pati hakkasid koju minema. Nende kummikud sahisesid sambla sees vaikselt ii-ss, ää-ss, ii-ss, ää-ss. Järsku hakkas vihma sadama s-illa, s-oll, s-illa, s-olla. Siis muutus vihma sadu tugevamaks ss-ill, ss-all, ss-ill, ss-all. Vihmasadu muutus veelgi tugevamaks ss- ihh, ss-ahh, ss-ihh, ss-ahh. Sõbrad jooksid läbi vihma ruttu kodu poole ss-ipa, ss- apa, ss-ipa, ss-apa.
tohiks. Uurimused näitavad, et aknapiirkonnad on kohad, kus kontsentreerunud loodusliku energia mõjul juhtub palju pealtnäha paranormaalseid nähtusi, mida seostatakse UFO-de ja muude nähtustega. Kosmosetulnukad Keravälk Üks kohutavaim nähtus, mis meile taevast kaela langeda võib on keravälk. See võib olla tennisepalli kuni korvpalli suurune ergav mass, mis kestab paarist sekundist mõne minutini. Keravälk ilmub äkitselt kas avamaastikule või hoonetesse, vahel hõljub see sisisedes või visisedes ning kaob võimsa energialahvatusega. Keravälk ei pruugi alati ilmuda äikesetormide ajal. Inimesed ajavad sageli keravälgu UFO-de kaela. UFO UFO (unidentified flying objects) tähendab tundmatut lennuobjekti, mille alla liigitatakse kõik esmapilgul mõistmatud lendavad objektid. UFO ei tähenda tulnukate kosmoselaeva ega pole sünonüümiks mingite rohelist mehikeste isemoodi lennumasinale. Üheksal juhul kümnest on võimalik UFOd siiski IFOde (Identified
olevat õõnsate lülidega moodustist, lõgistit. Lõgistamine ei põhjusta seesugust niiskusekulu nagu sisisemine. Kui vaenlane ei lahku, järgneb rünnak. Lõgismadudel on mürgi haava pritsimisek pikad mürgihambad, mis hammustamise ajal ette pöörduvad. KÄRSSMADU elavad USA ja Mehhiko preeriates ning kõrbetes.Nad toituvad väikestest imetajatest ja roomajatest ning nende munadest. Ärritatud kärssmadu lamendab valjult sisisedes oma pead ja kaela. Kui vaenlane ei lahku, keerab madu kõhu ülespoole, ajab keele välja ning teeskleb surnut, lootuses, et ta rahule jäetakse. LIIVAIGUAAN elab Sahara kõrbes ja sibab mööda luidete lahtist liivapinda.Tema varbaid ääristavad soomustest narmad, mis talitlevad nagu lumeräätsad ja jaotavad keha raskuse niiviisi, e loomake liiva sisse ei vaju.Oma pead ja keha hoiab sisalik palavast liivapinnast kõrgemal , et need üle ei kuumeneks
annaabi.ee 
