Eesti siseveekogude seisund
Vee rahuldavale sanitaarsele seisundile viitab
küllalt hea kolitiiter avavees 103, kaldavöötmes 51. 2
Võrtsjärve suubuvate jõgede looduslikust suurem reostuskoormus on tingitud kahest peamisest
põhjusest: 1) puhastamata või puudulikult puhastatud heiteveest, mis rikastab järve eelkõige
fosforiühenditega 2) põllumajandusreostusest, milles alati ja kõikjal pole võimalik eristada haju- ja
punktreostust.1 Oluliselt halvemad on reostust näitavad parameetrid sisevooludes, eriti Tarvastu ja
Tänassilma jões, mis annavad praegu olulise osa järve reostuskoormusest. 2
Fütoplanktonis domineerivad sinivetikad. Vee õitsemine algab tavaliselt mais ja kestab
septembri või oktoobrini, kuid võib toimuda ka kevadel jää all. Fütoplanktoni primaarproduktsiooni
arv-väärtuste alusel kuulub Võrtsjärv hüpereutroofsete järvede hulka ja biogeensed ühendid ei piira
vetikate kasvu ka südasuvel
annaabi.ee 
