Suverräänsus laieneb ka õhuruumile territoriaalmere kohal ja merepõhjale ja selle all asuvale maapõuele Riigil on seal kalastamise ainuõgus Riik peab garanteerima teiste riikide kauba- ja sõjalaevadele rahumeelse läbsõidu ehk ei tohi tega negatiivseid toiminguid (spioneerimine, kalapüük, salakaubavedu, jõu kasutamine jne). Laevasõidu vabadust seal ei tohi piirata va kui laev on külastanud sisevett või seisab territoriaalmeres. AVAMERI – ookeanid ja nendega ühendatud mered, mis ei kuulu ühegi riigi territooriumi koosseisu ja on laevasõiduks, kalapüügiks , teaduslikeks uuringuteks jne vabad kõikidele riikidele ja nende kodanikele. ÜRO konventsiooni järgi ei kuulu avamere hulka majandusvöönd ja arhipelaagiriigi saarestikuveed. ÜRO lisab eelnevatele vabadustele vabaduse püstitada teatud tingimustel kunstlikke
hästi arenenud transport ja hea ligipääs sadamale ja raudteedele, samuti on seal palju tööjõudu. Riigi sisevedudes on oluline raudtee, välisvedudes oluline aga veetee, mis on hea ja odav transportimise viis. Bangladeshis on vasakpoolne liiklus. Autotransport on keeruline, eriti idast läände, kuna teel on palju jõgesid ja suuri sildu on vähe. Teed on samuti kehvas olukorras. Parem süsteem on mööda sisevett, jõgedel ja kanalitel praamidega. See on paindlik ja odavam võimalus transportimiseks. Aga transporditav maa on ainult 10% Bangladeshist. Õhutransport algas kohe peale iseseisvumist. Lennujaam asus Dhakas. Rahvusvahelised lennuväljad on tänaseks Dhakas, Chittagongis ja Stylhetis. Teised lennujaamad korraldavad ainult riigi siseseid lende. Zia lennujaam Dhakas on suurim lennujaam Bangladeshis. Tänaseks on kokku 11 lennujaama. Raudteedega on kaetud 32% maast
- seire ja keskkonna seisundi hindamine Eesmärgid: - Läänemere seisundi edasise halvenemise peatumine, - maalt, õhust ja laevadelt tuleva saaste oluline vähendamine ja - tingimuste loomine mere ökosüsteemi taastumiseks. 1992. aasta aprillis sõlmiti uus konventsioon mida kirjutasid alla juba Eesti, Leedu ja Venemaa (Läti liitus konventsiooniga hiljem). Erinevus eelmisest: käsitleb Läänemere vett tervikuna (s.h. ja sisevett) Eesmärgid: - reostuse ennetamine ja vältimine(seadusandlike, administratiivsete või muude vajalike meetmetega) saavutamaks Läänemere ökoloogilise tasakaalu taastumise ja säilitamise - Edendavad "parimat võimalikku tehnoloogiat" ja "parimat keskkonnapraktikat" "saastaja maksab" põhimõte - vee ja õhukeskkonna reostuskoormuse mõõtmised ja arvutused. - Teha parim, kindlustamaks, et konventsiooni täitmine ei põhjusta reostust väljaspool Läänemere piirkonda.
annaabi.ee 
