1934 a. riigipööre
Kõik
majandushäired tabasid kõige halvemini põllumajandust ja tööstust. Kuna Eesti peamine
eksportartikliks olid põllumajandussaadused, siis tabas kriis esmajoones põllumajandust.
Toiduainete hinnad langesid drastiliselt, et hinnalangusest tingitud madalama tuluga ikka
raha teenida hakati rohkem tootma ja eksportima, mis omakorda alandas hinda. Kuid
varsti ei suutnud eksporditoodangu suurendamine hinnalangust kompenseerida. Pealegi
kehtestasid teised riigid toiduainetele siseveotollid. Kokku langes põllumajandustoodangu
rahaline koguväärtus 45% võrra. Kriis tabas rängalt ka teisi majandusharusid, näiteks
tööstust mille koguväärtus langes 20% võrra. Tänu selle läksid paljud ettevõtted pankrotti
või vähendasid tunduvalt töötajate arvu. Riigi maksebilanss muutus negatiivseks ja
tekkisid tõsised raskused riigieelarve täitumisega. Kõige selle tagajärjeks oli tõsine
tööpuudus ja töötus, kehvemad palgad ning üldiselt halvem elamistase.
1.2
annaabi.ee 
