Eesti Loodus September 9/2012 Eesti laevatatavad siseveeteed: Emajõgi 1.Selle artikli eesmärk on näidata kuidas ja mis moodi on võimalik liigelda mööda Emajõge vanasti ja kuidas liigeldakse tänapäeval. Artiklist on võimalik lugeda milliste paatidega kasutati vanasti ja mis teid pidi nad liikusid. 2. Peale kaubaveo on veeteid väga ammustest aegadest saati kasutatud rändamiseks. Esialgu sõideti nahkpaatidega mööda Emajõe jõgesid-järvi ja rannikumerd. Laevaühendus mere- ja siseveesadamate ei ole Eestis paraku olnud kunagi võimalik: Takistuseks on Peipsit merega ühendava Narva jõe kärestikud ning Euroopa võimsamaite sekka kuuluv kosk. Emajõgi on meie pikim laevatatav jõgi. Emajõe kogupikkuseks on 100 kilomeetrit ja langust Võrtsjärvest Peipsini on 3,5m. Tartu asub täpselt jõe keskjooksul . Laevatamist Emajõe vee...
Sisevee-AISi jaam koosneb peaasjalikult järgmistest osadest: h) VHF-transiiver (1 saatja/2 vastuvõtjat); i) GNSS-vastuvõtja; j) andmetöötlusseade. Universaalne laevale paigaldatud AIS, sellisena nagu see on määratletud ning siseveelaevanduses kasutamiseks soovitatud IMO, Rahvusvahelise Telekommunikatsiooniliidu ja IEC poolt, kasutab mere-mobiilside VHF-ribas ajajaotus-ühispöördust (self-organized time division multiple access – SOTDMA). Et AIS vastaks siseveelaevanduse spetsiifilistele nõuetele, tuleb sellest arendada nn sisevee-AISi tehniline kirjeldus, säilitades samas selle täieliku ühilduvuse IMO merelaevanduse-AISiga. Laevade liikumistee kindlakstegemise ja jälgimise süsteemid siseveelaevanduses peavad ühilduma merelaevanduse-AISiga, nagu see on määratletud IMO poolt. Seega peab AISi teadetes sisalduma järgmine: k) püsiteave, näiteks laeva ametlik number, laeva kutsung, laeva nimi, laeva tüüp;
annaabi.ee 
