Rahvusvahelised loodus- ja keskonnakaitse konventsioonid
mis oleks vajalik tema mitmekesisuse säilimiseks. Igal liikmel on kohustus käivitada
bioloogilise mitmekesisuse riikliku kaitse ja planeerimine. Eesti on teinud strateegia
arengukava 1998. Eesti riiklik bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik (BTV). Üleüldine
konvektsiooni strateegiline plaan 2011-2020 on vähendada looduslike elupaikade sh metsade
hävitamist vähemalt poole võrra. Võtta kaitse alla 17% siseveegogude ja 10% mere ja
rannikualade ökosüsteemidest. Taastada 15% kahjustatud alasid ning vähendada survet
korallriffidele.
Cartagena protokoll
On Rio de Janeiro konventsiooni koosseisus, olev protokoll (2004) mis käsitleb GMO ohutut
käitlemist ja piiriülese liikumise kontrolli. Ühinenud on 164 riiki, eesmärgiks on see et kõigil
peab olema kättesaadav info turule lubatavatest GMOdest ning ilma vastava loata on GMOsid
keelatud sisse vedada.
Nagoya protokoll