peegeldab esemete, ja nähtuste üksikomadusi Klassikaliselt eristatakse meelte järgi: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompe- ehk puuteaistingut Kõik aistingud kujunevad analüsaatorite vahendusel Nägemine Inimese nägemisorganiks on silm Silma abil eristame valgust ja värvusi, esemete kuju ja suurust ning ruumis liikumist Nägemismeele kaudu saab inimene väliskeskkonnast kõige rohkem infot Silma osadeks valguskiire läbimise järjekorras on: ·Sarvkest ·Silma sisevedelik ·Lääts ·Pupill ehk silmaava, mille moodustab iiris ·Klaaskeha ·Võrkkest Värvinägemise häired: värvipimedus, daltonism Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kuulmine Kuulmine võimaldab eristada helilaineid, kindlaks teha heliallika asukohta ja liikumist Kuulmisorganiks on kõrv
ajju ja (c) aju erinevad struktuurid, milles toimub nägemisinformatsiooni töötlus subjektiivse nägemiskujundi loomiseks. Käesolevas teemas käsitleme ainult silma kui nägemisinformatsiooni vastuvõtvat ja muundavat organit ja jätame lähemalt käsitlemata nägemissüsteemi ajustruktuurid ja nende funktsioonid. Silma nägemise seisukohalt olulisimateks osadeks valguskiire läbimisteekonna järjekorras on sarvkest (cornea) , silma sisevedelik, pupill ehk silmaava, mille moodustab iiris ("silma värvi" diafragma silmaläätse taga), lääts, edasi klaaskeha ja võrkkest (retina). Valguskiire fokuseerimise võrkkestal tagavad lääts ja pupill, valgusjõu muutmise tagab pupill oma ava diameetri muutmise kaudu. Läätse fokuseeriv toime realiseerub akommodatsiooni ehk läätse fookuskauguse muutmisega läätse ümaramaks tõmbumise või lapikumaks venitamise kaudu. Valgustundlikeks elementideks silmas on
annaabi.ee 
