Eesti raha 1918-2011
Sel ajal polnud valitsusel piisavalt
kogemusi ega tegelikku ettekujutust oma rahast ning seetõttu kardeti püha kroon oma
eksimustega ära rikkuda ning otsusest hakata kohe juurutama oma raha, kulus tegeliku
rahareformini veel kaks ja pool aastat (J. Kelder, 1997, lk. 37-49). Asendusena pakuti
välja mitmeid erinevaid variante ja üks nendest oli konventeeritav rubla ehk koru. See
raha oleks kehtinud nii arveldus- kui sularahana ainsa maksevahendina Eesti NSV-s.
Mujal NSV Liidus oleks sisevaluutana kehtima jäänud tavaline rubla. See plaan aga
hüljati valitsuse poolt, sest koru juures peeti kõige ebareaalsemaks ideed, et NSV Liidu
Keskpank oleks pidanud oma kullavarudega kindlustama Eesti raha. Kui koru idee oli
juba vaibunud tekkis terav arutelu siseturu kaitse üle. Selle vahendina tuli kõne alla
ostutäht, mille käibele laskmise otsustas Eesti valitsus 1.jaanuarist 1990. Ostutähe
eskiisidki olid valmis ja nendeks olid kavandatud kupüürid nominaaliga 1,3,5,10 ja
25