Referaat konfutsious
kestis 771. a-ni, ja Ida-Zhou ajajärguks, mis kestis 770.-221.a.
Hiina riik jagati peagi vasallriikideks. See periood sarnaneb keskaegsele feodaalsele
Euroopale. Läänisüsteem tõi kaasa feodaalse killustatuse, mistõttu nõrgenes tsentraliseeritus
ja suurenes maa vahetute harijate õigus maale. 17. saj tekkis juba eraomandus. Killustatus tõi
kaasa ka negatiivseid tagajärgi. Hiina elas sel ajal läbi mitmeid ebaõnnestumisi, segadusi ja
sisevaenu, samuti kestis võitlus piiriäärsete barbarite vastu. Impeerium oli huku äärel, kuna
vasallriikide valitsejad püüdsid laiendada oma valdusi naaberpiirkondade arvel. Keskvõim
nõrgenes peaaegu kokkuvarisemiseni, kestvad sõjad vürstide vahel kurnasid maad,
vähendasid elanike arvu ja madaldasid üldist kultuuritaset. Moraal langes: usk sattus põlu
alla, seadused ei toiminud, nõrgemaid rõhuti. Levis varastamine ja röövimine, lakkamatud
sõjad