Novell: Täiesti tavaline päev
Kuradi naabrimees puurib jälle. Mille kuradi pärast peaks keegi hommikul
kell üheksa ehitama? Ahvikari. Tõmban kardinad ette, klapid pähe ja püüan veel
natukene magada. No ma ei või! Nüüd on haamriga vaja kopsida. Viskan klapid nurka ja
tõusen voodist püsti. Sirutan ennast ja panen püksid jalga, särki üles ei leia. Võtan paar
lonksu mahla. Kurat, halvaks läinud. Kallan tossud liivast tühjaks ja lähen korterist välja.
Koputan naabri uksele. Noh, tule juba! Naabrimees teeb siseukse lahti ja vaatab mind
uksesilmast. Karjun talle: ,,Mis sa vahid! Tee uks lahti!" Teeb siis ukse lahti ja küsib minu
käest: ,,Mis teie siin nii vara teete?" Annan lollile küsimusele sama lolli vastuse: ,,Tulin
kella küsima." Paus. ,,Kurat, mis sa arvad mis ma teen? Mida sa ehitad siin kell üheksa
hommikul? Muhku kerjad või? Hambad pigistavad või?" Naabrimees ehmub ja hakkab
mulle midagi vastu kokutama. Löön ukse talle näkku kinni ja lähen enda korterisse
tagasi