Eesti 1917-1920
1.ühtlustus kirjakeel
2.levisid eesti keelsed raamatud, asutati uusi ajalehti
3.välja kujunes rahvuslik haritlaskond
4.aktiivne seltsitegevus, kasvas selle organiseerituse tase.
Majanduslikud:
1.talude päriseksostmise tulemusena muutus talupoeg oma maa peremeheks
2.algas tööstuse areng, eriti 20. Saj algul toimunud tööstusliku hüppega muutus Eesti üheks tööstuslikult
arenenuimaks piirkonnaks venemaal.
3.laienes tööstuse- ja põllumajandustoodete saatmine vene sisetutule
4.algas linnade eestistumine (majaomanikud, haritlased, väikekaupmehed)
Poliitilised:
1. 1905. a revolutsioon äratas rahva poliitilisele elule ja vallandas tohutu sotsiaalse energia
2. Hakati looma erakondi, parteisid, esile kerkisid eesti poliitikud
3. Tõusis eestlaste osatähtsus maa- ja linnaomavalitsustes, sealt saadi maa haldamiseks vajalikke
kogemusi
2)Maapäev- Maanõukogu tuli kokku 14. juulil 1917. aastal ja oli - vaheaegadega - koos kuni aprillini
1919
annaabi.ee 
