Romaani stiil
tulbad. Iga kahe samba järel kordudes seovad need tüsedad tulbad kogu
toestiku omaette gruppideks, muutes sääraste osade kordumise aeglaseks ja
kogu rütmimulje seega pikasõõmuliseks ning raskepäraseks. Ka sammaste
profiil on muutunud palju lihtsamaks ja raskemaks. Lühike ja tüse tüveosa
kasvab välja jämedast alusemõikast ja lõpeb enamasti laiatahulise
vürflikujulise kapiteeliga, mille pinda sagedasti elustasid peened
ornamendid. Maamehelikult tüse ja range on romaani sisetugede süsteem.
Müürid mõjuvad oma tüsedate täispindadega ka sisemuses raskelt ja
tugevalt. Alles kesklöövi ülemises osas on jäetud neisse võrdlemisi väikesed
aknaavaused. Ka külglöövide välisseina murtud aknad kaotavad juba müüri
paksuse tõttu suure osa oma kergendavast mõjust. Akende ülemiseks
piirjooneks on pealegi ümarkaar, mis kuulub romaani ehitiste põhivormide
hulka ja vastab hästi selle stiili üldiseloomule. Tal puudub ülesse juhtiv
sihtpunkt