A. H. Tammsaare - Juudit
Juudit annab
korduvalt märku, et Olovernes magab ning ,et tema mõõk ripub peatsis. Juudit on armunud
mõlemasse mehesse ning nüüd ta halab, et miks ei tapnud Nimetu tookord Olovernest või
vastupidi Olovernes Nimetut.
(Võtab nimetu pea ja surub vastu rinda.)
Juudit annab seekord selgelt Nimetule märku, et just tema peab Olovernese tapma. Nimetu aga ei
taha seda teha ning tahab, et Juudit niisama temaga koos tagasi tema telki läheksid.
(Nimetu pöördub, astub paar sammu sisetelgi poole. Juudit on ärevuses, ta tahaks nagu Nimetut
ässitada ja takistada korraga. Nimetu peatab, pöördub.)
Ütleb, et seda ei või ta teha, sest Olovernes on talle kui isa. Juudit raiub südametult edasi, et
armastus nõuabki tegusid. Nimetu on nõus võitlema Olovernesega vaid ss, kui ta on ärkvel.
Juudit ei ole sellega nõus ning diil jääb katki.
(Nimetu kaob oma telki. Juudit kuulatab, ehmub, ruttab Nimetu telgi ukse juurde, peatub ärevalt
ja tõttab siis oma telgi uksele.)
annaabi.ee 
