Teadusfilosoofia ja metodoloogia
Raamutel põhinevatel aladel on
spetsialiseerimise piirjooned ikka veel nii lõdvalt tõmmatud, et ka võhikul on
lootust progressi jälgida.
NORMAALTEADUSE OLEMUS
Viimistlusoperatsioonid paradigmal.
Normaalteaduse eemärk ei ole uute ilmingute otsimine – vaid normaalteadus on
suunatud juba paradigma pakutud nähtuste ja teooriate ühendamise loogiliselt
järjekindlaks süsteemiks. Paradigma sunnib teadlasi süvenema ahtasse
uurimisvaldkonda, normaalteaduse siseselttoimub mehhanism, mis tagab
uurimist piiravate kitsenduste lõdvenemise, niipea kui paradigma, millest need
tulenevad, lakkab tõhusalt funktsioneerimast.
Faktoloogiline normaalteaduslik uurimistöö on koondunud 3 fookuse
ümber (eksperimendid ja vaatlused):
1) Faktid asjade olemuse avamisel: astronoomias tähe asend ja suurus,
füüsikas aine erikaal ja kokkusurutavus, keemias-ühendite koostis ja
kaalusuhtes..
2) Püüe tõestada kooskõla loodusega
annaabi.ee 
