Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
Nefronite ümber väga tihe veresoontevõrgustik. Nefroni osad on glomerul ja
torukeste süsteem. Glomerul koosneb veresoonte päsmakesest ja kapslst
ehk kihnist.
...
Esimese järgu väänilised torukesed (proksimaalsed). Järgneb Henle ling (?). Henle
lingul on alanev ja ülenev säär. Teise järgu väänilised torukesed (distaalsed):
kogumistoru.
Nefron on neeru funktsionaalne piirkond, kus toimub uriini teke. 1,2 miljonit
nefronit kummaski neerus.
Sisesekretoossed funtksioonid:
a) Produtseerivad erütropoetiine – hormoonid, mis reguleerivad erütrotsüütide
teket. (EPO)
b) Kaltsiitriooli süntees: soodustab kaltsiumi omastamist peensoolest verre,
viimane aste – kaltsitriool – tekib just neerudes.
c) Reniin – reniini mõjul käivitub RAAS-süsteem (reniinangliodensiinaldosteroon
süsteem?)
Uriini teket jagatakse kaheks:
a) esmasuriini teke
b) lõpliku uriini teke
Need kaks protsessi kulgevad paralleelselt (samaaegselt, pideval,